Viski

Whisky small (compressed).jpg

Viski - tammine ja jõuline
Viski on kange, 40-50% alkoholisisaldusega jook, mille tooraineks on oder, rukis, nisu või mais. Teraviljamass lastakse käärima, seejärel destilleeritakse kaks ja enam korda ning laagerdatakse puitvaatides (enamasti tammevaadid). Teravili mõnel juhul idandatakse ja seejärel jahvatatakse. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltuvad vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam ei arene.

Erinevad viskisordid
Tuntumad viskitootjad on Šotimaa, Iirimaa ja Ameerika. Šoti viski (Scotch) ja Iiri viski (Irish) valmivad valdavalt odralinnastest ning küpsevad vaadis vähemalt kolm aastat. Šoti viski valmib tingimata Šotimaal, on kahekordselt destilleeritud ning on aroomilt ja maitselt turbasuitsune, kuna vili puutub kuivatades suitsuga kokku.

Iiri viski valmib Iirimaal, on kolmekordselt destilleeritud ning seetõttu šoti viskist pehmem ja mahedam. Iiri viski sobib maitseomadustelt paremini algajale viskijoojale.

Ameerika viski (burboon) algmaterjaliks on tavaliselt mais, millest saadud vedelik küpseb tammevaadis vähemalt kaks aastat. Burbooni aroomis ja maitses on rohkelt teravaid ja lõikavaid, maisile iseloomulikke noote. Värvuselt on Ameerika viski tumekuldne.

Pernod Ricard Estonia valikus on Šoti, Iiri, Ameerika ja Kanada viskisid: Chivas Regal, Ballantine’s, Jameson, The Glenlivet, Aberlour, Scapa, Strathisla, Royal Salute, Long John , Four Roses, Canadian Special Old.

Viski nautimine
Viskit võib pakkuda puhtalt, jääga, allikavee, cola või sidrunitoonikuga, koorekohviga (iiri kohv) või kokteili koostisosana. Maailma eri paigus on levinud erinevad harjumused viski joomiseks. Populaarsemad viskikokteilid on Old-Fashioned, Manhattan, Whiskey Sour, Rusty Nail ja Godfather.

Mark Twain on öelnud, et liiga palju mida tahes on halb, aga liiga palju head viskit on napilt piisav.