Pernod Absinthe

1805 asutas Henri-Louis Pernod „Pernod Fils Company” Pontarlier’is, Doubs’i piirkonnas Prantsusmaal. Tema valmistatud alkohoolsete jookide komponentideks olid absinthe’ ekstrakt, koirohi, roheline aniis, apteegitill, iisop ja teised ürdid. Selle joogi müügiedu oli suur ja 1900 aastatel oli üle Prantsusmaa ligi tuhat destilleerimiskoda, kus valmistati jooki absinthe. 1915 aastal keelustati selle joogi müük Prantsusmaal.

1830-ndatel oli absinthe väga populaarne jook kunstiinimeste seas ja seda joodi paljudes Pariisi kohvikutes. Kunstnike ja poeetide seas “roheliseks muinasjutuks “ kutsutud jook sai isegi selle perioodi tugevamaks sümboliks. Absinthe joogi nautijaid kujutasid oma töödes Verlaine, Rimbaud, Baudelaire, Oscar Vilde, Monet, Toulouse Lautrec, ja hiljem Picasso. “Absinthe Drinkers” on siiani Degas ja Monet töödest hästi tuntud.

Tänapäeval Pernod tehase poolt toodetud Absinthe retsept on väga lähedane algupärasele, 19 sajandil väga kuulsale „Maison Pernod“ joogile. Sarnaselt 19.sajandil müüdud Absinthe joogile, mille kangus oli 68%, nii on see ka tänapäeval. Koostises on samuti koirohtu, tähtaniisi, iisopit ja teisi ürte, ning ei ole lisatud suhkrut. Kaasaegsed destilleerimisseadmed ja tehnikad on muutnud joogi kvaliteetsemaks.

Serveerimine:
Traditsiooniliselt on Absinthe puhul kasutusel jalaga ülalt laienev klaas ja lame lusikas, mille sees on augud. Klaasi valatakse absinthe 2cl, lusika peale asetatakse suhkrutükk. Suhkrutükile valatakse aeglaselt vett, et suhkur lahustuks ja tilguks suhkrusiirupise veena läbi aukude jooki.
Teine variant neile, kes ei soovi magusat jooki – lisada külma vett 5-7 osa absinthe kohta.
Võib proovida ka ilma veega lahjendamata – selleks asetada jällegi absinthe lusikale suhkrutükk, valada sellele absinthe ja süüdata põlema. Põlev alkohol sulatab suhkru joogi sisse.